Valitsus kiitis heaks hasartmängumaksu langetuse, kuid lõplik üksmeel selles puudub

Valitsus liigub edasi hasartmängumaksu langetamisega, kuid koalitsioonis ja riigikogus jätkub terav vaidlus selle mõttekuse üle.

Eelnõu näeb ette veebikasiinode hasartmängumaksu järkjärgulist langetamist kuuelt protsendilt neljale, eesmärgiga tuua Eestisse rohkem korraldajaid ja kasvatada kultuuri ning spordi rahastust.

8 miljonit lisaraha

Plaani järgi langeks veebikasiinode hasartmängu maksumäär langema 0,5 protsendipunkti võrra, jõudes nelja protsendini. Rahandusministri Margus Tsahkna sõnul võiks laekumine tõusta praeguselt umbes 22 miljonilt 30 miljonini aastaks 2028.

Reformierakonna mitmed poliitikud, nende seas Mart Võrklaev ja rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, näevad plaanis suurt riski.

Võrklaeva hinnangul võivad riigi tulud hoopis väheneda ning lootus uute korraldajate massilisele tulekule on ebarealistlik.

Akkermann nimetas muutust "õnnemänguks", rõhutades, et sõltuvusprobleemid ja sellega kaasnevad ühiskondlikud kulud nõuaksid pigem ettevaatust.

Üksmeel puudub

Rahanduskomisjon saatis eelnõu teisele lugemisele, üksmeelt saavutamata. Positiivsena tuuakse siiski välja, et järelevalve karmistub: maksu- ja tolliamet ning rahapesu andmebüroo saavad lisatöötajaid, karmimaks muutuvad ka auditeerimisnõuded.

Peaminister Kristen Michal kinnitas, et kui maksulangetus ei too lisa­laekumisi, kompenseerib valitsus kultuuri- ja spordisektori vajadused mujalt. Eelnõu läbib riigikogus järgmise arutelu 19. novembril.

Kui suur on hasartmängumaks Eestis?

Tavakasiinos:

• mänguautomaadid: 300 eurone fikseeritud maks mänguautomaadi kohta ja 10% mänguautomaatidel teenitud kasumist (panused - võidud);
• mängulauad: 1406 eurot mängulaua kohta;
• pokkeriturniirid: 6% kogu auhinnafondist;
• pokkeri rahalauad: 6% teenustasudest;
• spordiennustus: 6% kasumist (panused - võidud);

Veebikasiinos:

• kõik kasiinomängud: 6% kogu hasartmängudest teenitud kasumist (panused - võidud)