Hasartmängusektorist on saanud Eesti suurim rahapesurisk
Rahandusministeeriumi värske rahapesu riskihinnang toob välja, et hasartmängukorraldajad on viimastel aastatel kujunenud Eesti suurimaks rahapesu ohuks, asendades varasema liidri — virtuaalvääringu teenusepakkujad, kirjutab ERR.
Peamiseks põhjuseks arvatakse olevat kaughasartmängude plahvatuslik kasv pärast 2020. aasta pandeemiat.
Rahandusministeeriumi esindaja Rainer Osaniku sõnul on riskid seotud eelkõige välismaiste hasartmänguettevõtetega, kellel on probleeme nii Eesti kui ka rahvusvaheliste reeglite järgimisega.
Kohapeal tegutsevate ettevõtete puhul samas suurt riskitõusu täheldatud pole. Riskihinnangus rõhutatakse, et kaughasartmängude puhul on keeruline tuvastada raha päritolu ja seda, kas mängija on tegelikult see, kelle nime alt ta sisse logib.
Samas arutatakse riigikogus seaduseelnõu, mis näeks ette hasartmängumaksu alandamist, et muuta Eesti hasartmänguturg konkurentsivõimelisemaks.
Rahandusminister Jürgen Ligi nimetas sellist sammu "uueks poliitiliseks riskiks", hoiatades, et maksusoodustused võivad suurendada rahapesu ohtu ja süvendada sektori haavatavust.
Rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi lisas, et eelnõu teine pool keskendub järelevalve karmistamisele - tulevikus plaanitakse rangemalt kontrollida nii kaughasartmängupakkujaid kui ka uusi tegevusloa taotlejaid.
Üldiselt hindab riskihinnang Eesti rahapesu ohu taset endiselt keskmiseks, kuid rõhutab, et hasartmängud, pangad ja virtuaalvääringu teenused on kõrgeima riskiga sektorid.
Samuti juhitakse tähelepanu, et Eestis puuduvad rahapesule spetsialiseerunud kohtunikud, mis aeglustab menetlusi ja raskendab kuritegelike varade konfiskeerimist.
