Riik ei plaani hasartmänguseadust karmistada
Rahandusministeerium on esitanud uue väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on täpsustada hasartmänguseadust, kuid reeglite karmistamist ei peeta vajalikuks, kirjutab ERR.
Üheks põhjuseks on hasartmängumaksu laekumise võimalik vähenemine, mis mõjutaks ka spordi - ja kultuurirahastust.
Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osanik tutvustas riigikogu majanduskomisjonis eelnõu põhipunkte. Arutelu keskendus hasartmängusõltuvusele, alaealiste kokkupuutele hasartmängudega ja reklaamireeglitele.
Komisjoni esimees Jaak Aab tõi välja, et uuringu järgi tundub, et hasartmängusõltuvuse eelne faas on kasvamas ning uuris selle võimalikke põhjuseid. Osanik selgitas, et sõltuvusse sattumist mõjutab majanduskeskkond ja kasiinomängude ülesehitus – võimalus raha tagasi võita võib hasarti suurendada.
Samuti tuli jutuks alaealiste kokkupuude hasartmängudega. Kuigi seadus keelab nende osalemise, puutuvad lapsed kokku mängudega pereringis või tuttavate kaudu.
Rahvusvaheliselt on probleemiks ka virtuaalne mänguraha, mida kasutatakse arvutimängudes, kuid Eestis ei ole hetkel plaanis selle reguleerimist.
Arutati ka hasartmängureklaami piiramist.
Osanik märkis, et suur osa hasartmängude turundusest toimub varjatud reklaamina, näiteks spordisponsorluse kaudu. Lisaks kerkis küsimus kaubanduskeskustes asuvate kasiinode tähistamisest ja nende paiknemise tingimustest, mida eelnõu raames analüüsitakse.
Komisjonis tõstatus ka küsimus, kas hasartmängude piirangutega isikute nimekirja (HAMPI) võiks lisada inimese lähikondlane. Hetkel saab sinna end lisada vaid inimene ise, kuid kaalutakse kohtuliku nimekirja võimalust, mis vajaks aga juriidilisi täpsustusi.
Maksu- ja Tolliamet leidis, et osavusmängude ja kaughasartmängude vanusepiirid vajaksid ülevaatamist, kuna interneti teel korraldatavate osavusmängude puhul on see 21 aastat, samas kui loteriis osalemine on lubatud alates 16. eluaastast.
Ministeerium analüüsib tagasisidet ja kohtub huvitatud osapooltega märtsis ja aprillis.
Eelnõu koostamine on plaanitud aprillist juunini, seaduse võimalik jõustumine 2026. aasta esimesel poolel.
